Praegust olukorda vaadates näib, et  värbamisvaldkonna trendideks on tööportaalide ja värbamisagentuuride hääbumine ning sotsiaalmeedia kindel tõus. Sotsiaalmeedia saidid, eelkõige LinkedIn, on välja töötanud niivõrd tõhusad värbamismeetmed, et traditsiooniliste tööportaalide jaoks on sellise konkurentsiga kaasas käia raske. Samuti on sotsiaalmeedia andnud ettevõtteile võimaluse ise ja otse kandidaatidele läheneda, mis vähendab samuti värbamisteenuse vajalikkust.

Küll aga ei tasu värbajail sellest hoolimata pead norgu lasta ega uut ametikohta otsima hakata, sest ka sotsiaalmeediast värbamisel on tööandjatel probleeme küllaga.

Vestle ükskõik millise valdkonna tööandjatega, kes kasutavad töötajate leidmiseks ettevõtte laia turundamist üle sotsiaalmeedia ning on üsna kindel, et kuuled pea kõigilt sarnaseid mõtteid.  Lai turundamine sotsiaalmeedias tekitab rohkem pettumust kui tulemusi – viimased on tihti isegi kehvemad, kui nad oleks samu jõupingutusi ja raha tööportaalidesse suunates.

Mis aga toob suurepäraseid tulemusi ja mõjutab otseselt eelkõige tööportaale, on viimastel aastatel tekkinud võimalus turundada oma töökohti otse oma valitud väikesele potentsiaalsete kandidaatide ringkonnale. Ent kui ettevõtte jaoks peaks olema tähtis vabu töökohti just avalikult reklaamida (ja paljudes valdkondades see endiselt ka nii on), pakuvad selleks jätkuvalt parimat võimalust tööportaalid.

Mõtleme nüüd ka värbamisagentuuridele. Taaskord võib rääkida mitmete tööandjatega, kes kasutavad sotsiaalmeediat kandidaatidele otse lähenemiseks, ja märgata ka siin mõningaid ühiseid jooni. Esiteks kuuleb üsna ilmselget – paljud kandidaadid, kes oleksid varem tulnud värbamisfirmade kaudu, palgatakse nüüd otse sotsiaalmeedia kanalitest.

Samas seisavad ettevõttes värbamisega tegelevad töötajad üllatuslikul kombel sageli silmitsi kandidaatidega, kes soovivad kandideerimise protsessis suhelda lisaks ettevõttele ka n-ö kolmanda osapoole värbajatega. See  tekitab ettevõttele vajaduse agentuuriga koostöö tegemiseks.

Lisaks kuulete ka passiivsest kandidaatidest, kes ei kipu nende sotsiaalmeedia saitidele saadetud lähenemistele vastama. Kui aga samadele kandidaatidele teha otsekõnesid, tekib neis positsiooni vastu juba oluliselt suurem huvi.

Ka on paljud kandidaadid sotsiaalmeedias lähenemise vastu “immuunsed” ning ignoreerivad täielikult sealset turundamist.  Mõnedes valdkondades tegutsevad inimesed lausa muudavad teadlikult oma sotsiaalmeedia profiili selliseks, et nendega oleks võimalikult keerukas ühendust saada. Seega võib lähiaastatel prognoosida ka sotsiaalmeedia kanalite vähem kasulikuks muutumist vastupidise asemel.