Close
“All work and no play makes Jack a dull boy,” – Jack, The Shining
WHO andmetel on läbipõlemine sündroom, mis tuleneb “kroonilisest halvasti juhitud tööstressist”. Kuidas see täpsemalt juhtub? Võtame asja osadeks.
Töötajate läbipõlemise peamised põhjusteks on ebaselgus rollides, vajalike ressursside puudumine, ebarealistlikest töönõuetest tingitud stress ja puudulik suhtluskultuur. Lisaks sellele, et on vastuvõetamatu inimlikul tasandil kedagi sellisesse olukorda sundida, on läbipõlemine ettevõttele ka väga kallis. Töötajate läbipõlemine tähendab ettevõttele madalamat tootlikkust, suurenenud vajadust ümberõppe järele, töötajate tervise ja heaolu halvenemist ning suurt voolavust.
Sageli on inimesel väga keeruline isegi iseendale tunnistada, et ta on läbipõlenud või läbipõlemise äärel. Selle asemel on lihtsam olukorda selgitada sõnadega nagu “lihtsalt natuke kurnatud”, mul on “keskendumisraskused” või muud sellist. Selle tõttu on lihtne lasta organisatsiooni juhil või personalijuhil end eksitada ning pidada probleemiks hoopis töötaja isikliku eluga seonduvat. Just sellepärast tuleb võtta see teema eraldi fookusesse. Töötajate läbipõlemine on organisatsiooni juhtimise probleem. Mitte töötaja isiklik mure.
Läbipõlemise algpõhjus seisneb töötajate juhtimises. Siin on viis valdkonda, millele peaksid probleemiga tegelevad ettevõtted keskenduma.
1. PRIORITISEERIMINE:
Esiteks peab ettevõttes olema teadvustatud arusaamine sellest, et läbipõlemine on probleem (või võib selleks saada) ning olema valmis eraldama ressursse stressiga toime tulemiseks. Siin ei ole silmas peetud tasuta pitsat ega väikest lauamänguõhtut. Kõik algab suhtlemisest ehk ühenduse loomistest inimeste vahel. Selleks on vaja aega ja tähelepanu.
2. PAINDLIKKUS:
Paindlikkust saab defineerida mitmel viisil. See võib hõlmata kohta, kus tööd tehakse (kodukontor, maakontor). Paindlikkus võib seisneda lihtsalt selles, mis kellaajaks töö valmis saab. Samuti võib see seisneda selles, kes tööd teeb. Palju räägitakse sellest, et eduka ettevõtte peitub agiilsuses. Töötajate suhtes paindlikkuse ülesnäitamine võib olla hea viis, kuidas kuidas oma töötajaid kaitsta ja samas saavutada ettevõtte agiilsus.
3. KOMMUNIKATSIOONIJUHTIMINE:
Suhtlemine on alati võti. Siia alla käivad ka koosolekud. Töötajad vajavad selget, lühikest ja õigeaegset infot. See aitab neil mõista nendele seatud ootusi, prioriteete, tähtaegu ja annab neile info selle kohta, kelle poole lisaküsimuste korral pöörduda. Samuti peaksid töötajad saama regulaarselt teavet oma hüvitiste kohta. Nii saavad nad abi küsida kui selleks peaks vajadus tekkima.
4. JUHTIDE KOOLITAMINE:
Rääkides suhtlemisest, siis sageli on juhid töötajate jaoks esimene infoallikas. Juhid vastutusalasse kuulub infot vahendamine ettevõttes toimuvast, organisatsiooni eesmärkide kommunikeerimine, samuti ka tagasiside ehk kuidas töötaja tulemuslikkus ettevõtte eesmärkidega kooskõlas on. Ka juhid peaksid olema koolitatud sel teemal, kuidas tuvastada läbipõlemist ja teadma, kuidas sellises olukorras reageerida.
5. MUUTUSTE JUHTIMINE:
Igal ettevõte tahab aeg-ajalt teha muutusi ja iga töökultuuris on oma “muutuste elluviimise tempo”. Arvestage juba juurutusstrateegias ettevõtte muutuste tempoga. Veenduge, et töötajad teaksid mitte ainult tehtavast muudatusest, vaid ka ettevõtte tempost selle elluviimisel.
Mõtlemisülesanne 🎲
Nüüd loe need viis punkti uuesti läbi ja vasta endale ausalt. Kuidas sinu ettevõttes asjaga lood on?
Level up aitab sul leida oma ettevõttesse kõige paremad talendid, tehes seda personaliseeritud, ent digitaalsel ja mugaval viisil. Uuri lähemalt siit!
Palka omale sobivad talendid personaliseeritud värbamismudeli abil
2020 © LEVEL UP
Töökuulutus sotsiaalmeedias
Telli teenus soodushinnaga enne, kui taimer nulli tiksub.
