loader image

"If you don’t like something, change it. If you can’t change it, change your attitude. Don’t complain."

– Maya Angelou

Picture of Riste Lehari

Riste Lehari

Kindlasti on paljud meist töötanud ülemuse alluvuses, kes üldse ei meeldi. Kindlasti oled kunagi märganud, kuidas töökaaslastega koos kurtmine võib tunduda hea viisina auru välja laskmiseks ja samal ajal töökaaslastega bondimiseks

See viib välja selleni, et pahameele väljendamine muutub pidevaks harjumuseks, mis on tegelikult väga kahjulik. Võib välja viia selleni, kus on võimatu ilma hädaldamata isegi pool tunnikest koos lõunalauas istuda. Halvimatel juhtudel muutub frustratsioon kriitikaks kasvõi kritiseeritava inimese riietuse või millegi muu pihta, mis pole üldse ametipädevusega seotud. 

See on mõttetu. Ebaproduktiivne. Ja kogu atmosfääri kohutavalt kahjustav. 

Krooniline kaeblemine, olgu see õigustatud või mitte, ei too kunagi midagi head. Tegelikult võib see olla lausa nii mürgine, et muudab iseenesest terve ettevõtte kohutavaks töökohaks.

Põhjused, miks pidev krooniline kurtmine nii halb on:

1. See muudab asjad halvemaks, kui nad on

Kui inimesed kurdavad ja hädaldavad, keskenduvad nad ainult sellele, mis on valesti. Ettevõttes võivad paljud asjad ka hästi olla, kuid hädaldajad räägivad alati vaid probleemidest, häirivatest ja tüütutest asjadest. 

Kui asjad on 80% ulatuses hästi ja 20% ulatuses halvasti ning suurema osa ajast mõeldakse ja räägitakse vaid 20% halvast, tundub olukord palju hullem, kui see tegelikult on.

2. Sellest saab harjumus

Mida rohkem kurdad, seda lihtsam on kurta. Lõpuks on kõik halvasti, iga olukord on probleem, iga töökaaslane on nõme ja miski pole hea. Mida rohkem keskendume negatiivsele, seda raskem on lülituda positiivsele mõtteviisile. Harjumus hakkab end ise taastootma.

3. Sa saad selle, millele keskendud

Wikipedia andmetel on confirmation bias ehk kinnituskalduvus:

“…kalduvus otsida või tõlgendada uut teavet viisil, mis kinnitab eelarvamusi, ning vältida teavet ja tõlgendusi, mis on vastuolus varasemate tõekspidamistega.”

Teisisõnu – see, mida inimene juba usub, mõjutab tema ettekujutust kõigest ümbritsevast. Seetõttu paneb pidev hädaldamine nägema kõike negatiivses valguses, sest alateadvus püüab uut vaatlust sobitada sellega, mida see inimene juba teab. 

4: See toob kaasa nö üksteise ületrumpamise

Kurtmine võib olla umbes selline:

1: “Ükspäev tuli mu ülemus 5 minutit enne minu lahkumist sisse ja palus mul tema jaoks kaks suurt projekti lõpule viia. Pidin kaks tundi ületunde tegema ja jalkamängu lõpuks ei näinudki.”

2: “Jah, mu ülemus käskis mul sel nädalavahetusel ja järgmisel nädalavahetusel töötada!”

3: “Hah, see pole veel midagi! MINU boss…”

Seda tüüpi suhtlus premeerib halvima looga inimest – seda, kes suudab kõige valjemini kurta. Ebatervislik!

5: See muudab inimesed meeleheitlikuks

Pidev hädaldamine ei pane mitte ainult nägema töökohta hullemana, kui see tegelikult on, vaid see pidev negatiivne taustamüra hävitab ka lootuse, et asjad saavad üldse kunagi paremaks minna.

See vähendab loomulikult inimeste ettevõtlikkust olukorra parandamiseks, sest kõik teavad, et kõik on niikuinii määratud läbi kukkuma.

6: See tapab innovatsiooni

Kuna olukorrad näivad nii lootusetud, muutuvad inimesed vähem loominguliseks ja uuendusmeelseks. Mis mõtet on ideede väljamõtlemisel ja elluviimisel – sellest pole niikuinii mingit kasu.

Samuti on kroonilised kurtjad esimesed inimesed, kes iga uue idee maha teevad.

7: See soosib negatiivseid inimesi

Võimalus, kuidas saavutada hädaldajate seas kõrgemat staatust on olla ise kõige negatiivsem. Olla ise see, kes näeb kõike kõige negatiivsemas valguses.

Iga katse olla positiivne või rõõmsameelne surutakse maha ja optimiste süüdistatakse naiivsuses ja ebarealistlikkuses.

8: See soodustab halbu suhteid

Koos hädaldavad inimesed moodustavad ühisrinde ja saavad selle toel luua tugevaid suhteid. Mure on ainult selles, et need suhted põhinevad negatiivsusel. See ei ole tervislik.

See tähendab ka seda, et mingisse gruppi saab kuuluda ainult see, kes jätkab hädaldamist. See viib veel sügavamasse kurtmise mülkasse.

9: See killustab suhted

Positiivne, optimistlik ja hinnanguline olemine muudab inimest avatumaks teiste inimeste suhtes – olenemata sellest, kes nad on. Ühenduse loomine teiste osakondade, projektide või osakondade töökaaslastega on niimoodi lihtsam.

Kurtmine seevastu tekitab kinnise hädaldajate grupi, kus nad võivad olla kõigi teiste suhtes kriitilised ja kahtlustavad.

10: Pessimism on tervisele kahjulik

Positiivse psühholoogia uuringud on näidanud, et inimestel, kes näevad maailma positiivses valguses, on pikk nimekiri eelistest, sealhulgas:

  • Nad elavad kauem
  • Nad on tervislikumad
  • Neil on rohkem sõpru ja parem sotsiaalne elu
  • Nad naudivad elu

Vahel võib tunduda, et pessimistidel ja kroonilistel kaebajatel on eelis, sest nad näevad probleeme varem, ja teistest teravamalt. Tõde on aga see, et optimistid ei ela mitte ainult õnnelikumat elu, vaid on ka tööl edukamad, sest nad usuvad, et nende tegudel on kaalu. 

Kokkuvõtteks: pidev kurtmine töökohal on ühemõtteliselt väga mürgine. See võib lõhkuda kogu ettevõtte edu, õnne, motivatsiooni ja loovuse. 

 

See EI tähenda muidugi, et me ei peaks kunagi tööl pahameelt või rahulolematust väljendama – pigem vastupidi. Probleemidest tuleb rääkida. Aga õiges olukorras ja õigetele inimestele. 

Mürgine on just PIDEV KURTMINE ja kaeblemine alati samade asjade üle, samadele inimestele, samal viisil, päevast päeva.

Mida selle vastu ära teha? 

Esiteks saab õppida konstruktiivset kritiseerima. See tähendab, et õpime probleeme adresseerima viisil, mis viib selle lahendamiseni – mitte ei too kaasa rohkem hädaldamist. 

Teiseks saame arendada teadlikult toimetuleku võimet nö krooniliste hädaldajatega. Kahjuks ei tööta nende jaoks traditsioonilised strateegiad, nagu probleemidele lahenduste soovitamine, sest kroonilised kaeblejad ei otsi lahendusi. Aga teadvustatult käitudes on võimalik nende mõju levimist ära hoida.

Kolmandaks on meil võimalik treenida omaenda võimet olla positiivne. Nii nagu kaebamisest võib saada harjumus, võib harjumuseks saada ka tänulikkus ja optimism. See nõuab lihtsalt veidi rohkem tööd. Kuid ka see võib samamoodi levida ja heas mõttes kanduda üle teistele töökaaslastele. Ole oma optimismiga eeskujuks! 

 

Mõtlemisülesanne 

* Mille üle Sina täna oma töökohal tänulik oled?

* Millise probleemi adresseerimist Sina vältinud oled?

Level up aitab sul leida oma ettevõttesse kõige paremad talendid, tehes seda personaliseeritud, ent digitaalsel ja mugaval viisil. Uuri lähemalt siit

Facebook
LinkedIn

Palka omale sobivad talendid personaliseeritud värbamismudeli abil

2020 © LEVEL UP

Töökuulutus sotsiaalmeedias

päeva
tundi
minutit
sekundit
Pakkumine on lõppenud!

Telli teenus soodushinnaga enne, kui taimer nulli tiksub.