loader image

5 põhjust, miks taanlased on tööl maailma kõige õnnelikumad

Riste Lehari

Riste Lehari

Taani on pidevalt erinevates tabelites esikohal kui maailma üks õnnelikemaid riike. See ei puuduta ainult eraelu vaid ka töökultuuri. Uuringud kinnitavad, et taanlased on ka tööl väga õnnelikud. Miks see nii on? Mida on ülejäänud maailmal sellest õppida? Siin on 5 põhjust, miks see nii on. 

1. VÄHEM TÖÖTUNDE

Taanlased on komme lahkuda töölt mõistlikul kellaajal. Puhkus on 5-6 nädalat aastas, lisaks on vabad erinevad pühad ja palgaga lapsepuhkusel saab olla kuni aasta lapse kohta. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni uuring näitab, et keskmine ameeriklane töötab aastas 1800 tundi, lõunakorealane 1900 tundi, samal ajal töötab taanlane ainult 1346 tundi. 

Taanlastel on rohkem vaba aega kui peaaegu kõikide teiste riikide töötajatel. Seos piisava vaba aja ja õnnelikkuse vahel on juba ammu kinnitust leidnud. Paljud kultuurid üle maailma peavad aga ületöötamist pühendumuse märgiks. Veendumus, et mida rohkem tunde töötajad töötavad, seda rohkem saavad nad tehtud, on tegelikult ekslik. Sama uuring toob välja, et taanlased on tööl ka produktiivsuse osas esirinnas. 

Ületöötamise kultuse üks äärmuslikemaid näited on hiina miljonär Jack Ma, kes püüdis propageerida 996 töötamise kultuuri. Selle kohaselt tuleks töötada 9-st 9-ni ja 6 päeva nädalas. See teeb kokku 72 tundi nädalas! Ületöötamise seos südamehaiguste, infarkti riski ja muude terviseriskide tõusuga on juba ammu teada. Taanlaste ametlik töönädal on seevastu 37h, inimesed on õnnelikud, produktiivsed ja Taani majandusel läheb hästi. Taani tööandjad saavad aru, et inimesed väärivad elu ka väljaspool tööd.

2. LAME HIERARHIA

Paljudes riikide töökultuur tähendab, et tehakse seda, mida ülemus ütleb. Taani töökultuuris on üsna vähe otseseid käske ja ülemuse sõnu nähakse pigem soovituste kui otseste käskudena. Terav võimuhierarhia tähendab, et ühiskond aktsepteerib võimu ebaühtlast jaotumist. Lühidalt on ülemused nagu kuningad, kellele vastu vaielda ei tohi. Taani sai Power Distance Indexi uuringus 100st punktist 18, mis on üks maailma madalamaid skoore. Võrdluseks – Belgias oli see number 65, Hiinas 80 ja Malaisias 100. Eestis on see number 40.

Taanis on töösuhete võrdsustamine seadusega reguleeritud. Ettevõtetes, kus töötab 35 või enam töötajat, on töötajatel õigus valida ettevõtte juhatusse mitu esindajat. Töötajate poolt valitud arv on pool ettevõtte omanike poolt valitud arvust. Töötajate esindajad tegutsevad võrdsetel alustel ja neil on samad hääleõigused kui kõikidel teised juhatuse liikmetel. 

Tööõnne uuringud näitavad selgelt, et autonoomsuse pakkumine oma alluvatele on võimustav, seevastu kui pidev mikromanageerimine tekitab stressi ja lukustab sellega inimese potentsiaali.

3. RIKKALIKUD HÜVED

Taanis ei tähenda töö kaotamine maailma lõppu. Pärast töölt lahkumist või vallandamist, saab töötaja kuni kahe aasta jooksul kuni 90% oma senisest palgast. See tähendab, et kui sa pole oma töökohaga rahul, võid sealt lahkuda ilma tõsiste finantsiliste tagajärgedeta. See omakorda sunnib tööandjaid oma töötajaid ka paremini kohtlema. Puudub selline maailmas laialt levinud nähtus nagu work lock ehk olukord, kus oled majanduslikel põhjustel lukustatud töökohale, kust tegelikult sooviksid lahkuda. 

Selge on see, et oma töökoha vihkamine koos teadmisega, et lahkumine on keeruline või lausa võimatu, on väga stressirohke ja igati ebatervislik. 

4. ELUKESTEV ÕPE

Taani on alates juba 1800-ndatest seadnud oma töötajatele prioriteediks elukestva õppe. Laiaulatuslikud ametiühingute ja ettevõtete programmid võimaldavad peaaegu kõigil soovijatel osaleda koolitustel ja omandada uusi kvalifikatsioone tasuta, ent tasustatud tööajal. Taani kulutab seda tüüpi programmidele rohkem raha kui ükski teine riik. See võimaldab Taani töötajatel pidevalt edeneda ja oma oskusi arendada. See aitab neil jääda asjakohaseks ka pidevalt muutuval tööturul. Lisaks muudab see ka töö huvitavamaks ning lõbusamaks.

5. DOMINEERIV MÕISTE arbejdsglæde EHK TÖÖÕNN

Väga paljudes kultuurides on normaalsus see, et inimesed vihkavad oma tööd. See on ju töö – seda peabki vihkama. Taanlastel on seevastu kasutusel sõna arbejdsglæde ehk tööõnn,

mis väljendab seda kui sügavalt oluline on selles kultuuris olla tööl õnnelik. Vastukaaluks – jaapanlastel on hoopis sõna karachi, mis tähendab surma ületöötamisest. Enamiku taanlaste jaoks ei ole töö lihtsalt viis palga saamiseks. See on koht eneseteostuseks ja ka õnneks. 

Peaaegu igas riigis on asutus, mis kehtestab töökoha füüsilise ohutuse nõuded ja saadab inspektoreid tehaseid ja ehitusobjekte külastama, et veenduda, kas kasutatakse õiget turvavarustust ja kas töötajad järgivad ohutusnõudeid. Miks mitte teha sama ka psühholoogilise tööohutuse osas? 

Igal juhul ei tohiks ületöötamise kultus ei tohiks olla normaalsus. Vähe sellest, et see on tervisele kahjuks, on see ka vähe kasutoov ehk lihtsalt ebaefektiivne. Meie õnneks on ka juba eesti keeles kasutusele võetud sõna tööõnn. Eesti töömaastiku kujundavad meie töökultuuri start-upid, kellel on soov ja võimekus töökultuuri ümber mõtestada. Tihe konkurents tööandjate vahel aitab samuti tõsta teadlikkust sellest, milline väärtus on oma töötajate paremal kohtlemisel ja usaldamisel.

Mis sina arvad, kas Eesti on juba õigel teel? Kas peaksime pürgima taanlaste tööõnne ehk arbejdsglæde poole samade vahenditega?

 

 

Level up aitab sul leida oma ettevõttesse kõige paremad talendid, tehes seda personaliseeritud, ent digitaalsel ja mugaval viisil. Uuri lähemalt siit

Facebook
LinkedIn

Palka omale sobivad talendid personaliseeritud värbamismudeli abil

2020 © LEVEL UP

Töökuulutus sotsiaalmeedias

päeva
tundi
minutit
sekundit
Pakkumine on lõppenud!

Telli teenus soodushinnaga enne, kui taimer nulli tiksub.